Tuleviku toode tuleviku kliendile

Tuleviku toode tuleviku kliendile
Autor

Tuleviku ettevõtluse märksõnaks on jätkusuutlikkus, mis väljendub nii olemasolevate toodete taaskasutamises, taastuvenergia kasutamises toomisprotsessis, vastutustundlikus töötajate kohtlemises jt põhimõtetes. Kuidas aga seda mõtteviisi oma ettevõttes ära kasutada?

William McDonough ja Maichael Braungart selgitavad jätkusuutliku ettevõtluse ideed põhjalikumalt lahti oma raamatus „hällist hällini“ (mis vastandub ideoloogiale „hällist hauani“). Idee kohaselt peavad ettevõtjad arendama ja looma tooteid kahel põhimõttel – esiteks, uute toodete arendamisel taaskasutakse olemasolevaid tooteid või materjale (ehk taaskasutus). Ning teiseks, arendatakse tooteid, millel on pikk eluiga.

Mõtiskleme veidikene toote eluea üle. Toote elueaks loetakse seda aega, kui pikalt peab toode vastu kindlas seisukorras, ehk kui pikalt saab toodet kasutada mingil otstarbel ilma, et see kaotaks oma funktsionaaluses või väljanägemises (ei lähe katki). Toote tegelikust elueast on aga erinev kasutaja ootus toote elueale ehk see, kui pikalt tarbija toodet reaalselt kasutab. Kasutaja käitumist mõjutavad sealjuures nii sotsiaalsed kui kultuurisilsed normid aga ka kogukonna tunnetus, ehk kas selles kogukonnas, kus inimene elab, on oluline, et kasutusel oleks kõige uuem versioon nutitelefonist ja viimase hooaja trendipüksid, või mitte.

Keskkonnast hooliv, taaskasutust toetav ning asjade omamisest emotsionaalseid väärtuseid hindav tarbija on teadlik klient, kes esindab vastutustundliku tarbija ühiskonda. Vastutustundlik tarbija on inimene, kes loob jätkusuutlikku ühiskonda, tarbides nende ettevõtete tooteid ja teenuseid, kes on sotsiaalselt vastutustundlikud ning boikoteerivad ettevõtteid, kes käituvad vastutustundetult. Nii Eestis kui ka mujal maailmas võib seda trendi kohata pea kõikides valdkondades. Näiteks toiduainetööstuses on tekkinud täiesti uus kliendisegment, kes tarbib mahekasvatatud ja ökoloogiliselt töödeldud toorainet ja kes enne ostu sooritamist uurib toidu koostisosasid ning tahab teada, kes on tootja. Miks? Sest ta on teadlik vastutustundlikest tootjatest. Niisamuti on rõivaäris. Hiinas, Bangladeshis ja teistes Aasiamaades toodetud rõivafirmad on pandud suure surve alla loodust reostava tootmisprotsessi ja ebainimlike töötingimuste pärast, kuna kliendi teadlikkus nende ettevõtete vastutustundlikust käitumisest on tõusnud.

Mõtle näiteks ettevõtte ärimudelile, kus üleriiete tootja loob jope, millega saab käia 20 aastat, vastandudes sellega H&M jt kiirmoodi loovatele brändidele. Ärimudel seisneks jope ühekordses müügis ning selle edaspidises parandamises ja hooldamises. Kliendile tähendaks see seda, et ta ei vaheta igal aastal või üle aasta välja jopet, vaid maksab selle korrapärase hooldamise või selle osade väljavahetamise eest (näiteks vahetatakse pealisriie või vooder välja), et tagada selle võimalikult pikk eluiga. Missugust väärtust pakub see kliendile ja ühiskonnale? Kiirmoe mõtteviisist väljatulemine hoiab kokku kliendi aeg ja raha ning mis kõige olulisem – toodab vähem jäätmeid.

Tuleviku turunduse eestvedaja Seth Godin ütleb: „Inimesed ostavad Sinult ainult kahel põhjusel. Nad teavad, et sa eksisteerid ja nad usaldavad sind. Teadlikkus ja usaldus – rohkem ei ole vaja“. Kui arendada tooteid/teenuseid kliendi käitumise ja tema väärtuste printsiibist lähtuvalt, on võimalik luua tuleviku tooteid tuleviku kliendile.

Share

Jäta oma kommentaar

Your email address will not be published. Required fields are marked *